Mägedest paremad saavad olla vaid mäed,
kus Sa pole veel käinud...
(V. Võssotski)
Nii see kõik algas ...
Oma esimesele mitmepäevasele matkale sattusin ma I kursuse
talvevaheajal jaanuaris 1981 täitsa juhuslikult: ühel matkagrupil
polnud kuskilt mehi võtta ja mulle tundus ebaviisakas oma abist
keelduda. Kuna aga kogu ettevõtmine tundus mulle kahtlane -
milleks minna talvel nädalaks ajaks metsa telki elama ja
suuskadega lumme sumpama - siis olin ma enda meelest hästi kaval
ja ütlesin, et tulen siis, kui mu kursusevend Üllar ka tuleb.
Ma nimelt olin kindel, et tema pole nagunii nõus. Paraku oli
tema juba sama veksli välja andnud, arvestades, et mina
nagunii ei ole nõus.
See oli kuuepäevane I kategooria suusamatk Alutaguse metsades,
läbi sula lume, suusad enamaltjaolt seljas ja riided kogu aeg
märjad. Pärast matka leidsin, et see oli mulle huvitav ja ehk ka
vajalikki kogemus, aga rohkem ei lähe ma küll ühelegi matkale.
Aga kui järgmine talv lähemale jõudis, hakkas kuskil midagi
kripeldama, ent "abivajajaid" silmapiiril polnud ja nii pidimegi
Üllariga matka korraldamise ise ette võtma. Kuna esimene kord on
lihtsam käia tuntud radadel, siis sai selleks taas Alutaguse suusamatk,
sedapuhku ilusate külmade talveilmadega.
... nii läks edasi ...
1982. a. suvel juhtusin ma üliõpilasmalevas ühte rühma tollase TPedI
matkaklubi presidendi Margitiga, kes kutsus mind järgmise aasta kevadel
kõrbematkale (jälle meeste põud!), Üllar aga käis juba samal suvel oma
esimesel mägimatkal ning sai mägedest maitse suhu. Nii juhtuski, et
1983. aasta viis mind lisaks suusamatkale Karjalas ka Karakumi kõrbe
ja Tjan-Shani mägedesse.
Sellest ajast peale saigi tavaks käia igal aastal (kui vähegi
võimalik) talvel suusamatkal, kevadel kõrbematkal, suvel
mägimatkal ja sügisel rabamatkal (Muraka rabas ööbimisega
mahajäetud Varessaare metsavahitalus; muide, ka sinna sattusin
ma esimest korda ikka sel samal elu esimesel suusamatkal...)
... ja nii lõppes.
Pärast ülikooli lõpetamist tulin tööle tollasesse Jõgeva 2. Keskkooli
ja hakkasin siin matkaringiga sama skeemi järgi käima. Kuni tulid
uued ajad ... Viimane pikk matk oli 1993.aasta suvel Terskei-Alatoo
mägedesse. Kuuldavasti oli meie grupp vist peaaegu ainus, kes sel
aastal veel Ida pool käis. Seoses Eesti iseseisvumisega muutus järjest keerulisemaks korraldada
matku Eestist ida poole (viisad, piletite tellimise raskused,
ka piletite hinnad hakkasid järjest tõusma), lääne poole aga ei
kannatanud rahakott. Nii lõppeski meie kuulsusrikka matkaringi
ajalugu.
Minu Kesk - Aasia matkad kaardil
Alates 1994. aastast olen käinud (algul peamiselt oma klassi õpilastega, hiljem õpetajatega ja oma lastega)
vaid Eesti-sisestel lühimatkadel küll jalgsi, küll jalgrattaga. Minu lemmikuteks on jäänud Muraka raba ja Kagu-Eesti Kuldne Kolmnurk (Nohipalu järved + Meenikunno raba, Piusa koopad, Ilumetsa meteoriidikraatrid). Hiljuti lisandusid siia ka kanuumatkad Võhandu jõel.
Olen siiski käinud ka mõnel kaugemal reisil: bussiga Norras ja Slovakkias ning mägimatkal Nepaalis.
Unistada võib alati ... >>> Ühe unistuse täitumine >>>
Annapurna ring 2004
Ülikooliaegsed matkad 1981 - 1985
Jõgeva 2. Keskkooli matkaringi matkad 1985 - 1993
1985
|
1986
|
1987
|
1988
|
1989
|
1990
|
1991
|
1992
|
1993
|
|
Pilte matkadest ja reisidest alates 1994
Mõtteid reisimisest
- Tee on tähtsam kui eesmärk, kuna tee sisaldab endas peale juba saavutatu veel ka võimalikku, mõeldut, ihatut. Eesmärgil on lõpp, teel seda pole, seepärast
ei saa seda ka lõpust vaadates hinnata. Tee jätkub.
Reinhold Messner "Mallory teine surm"
- Nooruses on reisimine osa haridusest, vanas eas osa elukogemusest. Francis Bacon
- … reisimine ei ole mitte ainult huviväärsuste vaatamine; see toob kaasa elu mõtte pideva arengu ning sügavad ja püsivad muudatused. Miriam Beard
- Liiga tihti hooplesid mehed päeva jooksul läbitud vahemaa pikkusega ja liiga harva sellega, mida nad näinud olid. Louis l'Amour
- Tõeline avastusretk ei tähenda ainult uute maastike nägemist, vaid see annab sulle uued silmad. Marcel Proust
- Ma olen rännanud kogu oma elu ja olen ka reisinud, erinevus on selles, et me rändame pagemise eesmärgil, kuid reisime eneseteostuse saavutamiseks. Hilaire Belloc
- Õigel rännumehel ei ole kindlaid plaane ja päralejõudmine ei ole eesmärk.
- Reis on nagu inimenegi - kahte ühesugust ei ole olemas. John Steinbeck
- Ma ei rända mitte selleks, et kuhugi jõuda, vaid et minna. Ma rändan rändamise pärast. Suur asi on edasi liikuda. R. L. Stevenson
- Isegi suured õnnetused - reisides tuleb neid ika ette - saab muuta seikluseks. Marilyn French
- Maa kuulub igaühele, kes seisatab hetkeks, vaatab ja läheb siis oma teed. Colette
Avalehele