Uurimistöö ülesehitus

Pealkiri ja tiitelleht

Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud, pigem lühike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d) ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse või tulemuse.

Sisukord

Jälgige, et toodud pealkirjad vastaksid täpselt töös esitatud pealkirjadele.

Sissejuhatus

Sissejuhatus on soovitavalt lühike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja üldiselt konkreetsele:
(a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega.
(b) Seejärel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata või vaieldavat probleemi/probleeme antud vallas, mis käesoleva uurimustööga on otseselt seotud.
(c) Lõpuks öeldakse lühidalt ja võimalikult konkreetselt, mida kavatseti antud uurimistöö käigus nende probleemide selgitamiseks ära teha: püstitatakse uurimistöö eesmärk(id) ja tööhüpotees(id).
Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses toodud väited peavad olema varustatud viidetega kirjandusallikaile, kust väited pärinevad või mille alusel need tehtud on.

Probleemi teoreetiline taust

Mõnikord koosneb uurimistöö nii ülevaateosast kui ka uurimuslikust osast. Sellisel juhul antakse siin põhjalikum ülevaade uuritava probleemi senise uurituse seisust. Vajadusel jaotatakse see omakorda alapeatükkideks.
Ülevaadet sisaldava uurimuse korral on Sissejuhatus harilikult lühem, sest põhjalikum ülevaade probleemi taustast ja puudujääkidest antakse nüüd eraldi peatükis.

Materjal ja metoodika

Selge ja konkreetne, võimalikult detailne ja põhjalik ülevaade sellest, kus ja millal tööd tehti, millises mahus ja millise planeeringu kohaselt koguti materjal, milliseid vahendeid ja meetodeid kasutati, kuidas ja milliste andmeanalüüsi meetoditega andmeid töödeldi. Eesmärgiks veenda lugejat selles, et andmed koguti otstarbekohaselt, et võimalike vigade allikatest oldi teadlikud ja neid püüti vältida. Kui see ei õnnestunud täielikult, siis juhtida ausalt tähelepanu võimalikele vigadele, mis tulemustes võivad esineda. Metoodika kirjeldusega ei tohi olla üleliia tagasihoidlik ega napisõnaline. See peaks olema üldjuhul sedavõrd põhjalik, et teine uurija saaks selle järgi korrata samu uuringuid, mida Teie tegite.
Metoodikas ei tohi kirjeldada midagi, mis pole antud konkreetse töö seisukohast oluline (näiteks ei tohi kirjeldada mingite tunnuste mõõtmist, kui neid tunnuseid hiljem töös ei käsitleta, kuigi Te neid tegelikult mõõtsite).
Materjali ja metoodika peatükk on mõistlik jaotada alapeatükkideks. See jaotus ei ole kohustuslik ega rangelt ette määratud, kuid tooksin välja siiski mõned soovituslikud alajaotused:

Uurimisobjekti(de) iseloomustus

Annate lühikese ülevaate oma uurimisobjektidest, nende iseärasustest, levikust jne., kontsentreerudes sellele, mis on oluline Teie töö kontekstis.

Uurimisala

Ülevaade uurimisala asukohast ja elupaikade üldiseloomustus. Viimase puhul pidada silmas, et see kirjeldus peab olema uuritava probleemiga seotud, aitama lugejal tulemusi paremini tõlgendada. Enamasti antakse näiteks taimekoosluse lühiiseloomustus pluss veel midagi olulist, näiteks mulla pH vms.

Välitööd

Detailne ülevaade ajast, millal tööd toimusid, meetodeist ja vahendeist, mida kasutati, materjali ligikaudsest hulgast. Kui tegite eksperimenti, siis kirjeldage detailselt eksperimendi ajalist ja ruumilist plaani. Soovitav on visandada selge kirjeldus, mis ja kuidas konkreetselt välitööde käigus tehti, et lugeja saaks ennast neisse "sisse elada" ja neid endale ette kujutada nii, et ta oleks selle kirjelduse põhjal võimeline ise samu meetodeid kasutama. Kirjeldada võimalikke vigu ja kuidas Te neid vältisite.

Laboratoorsed tööd

Põhiliselt sama, mis välitööde puhul.

Andmetöötlus

Nimetage statistilised meetodid, mida kasutati, ja selgitage, mis põhjusel eelistasite just üht või teist võimalikku andmeanalüüsimeetodit. Kirjeldage täpselt, kas, miks ja kuidas algandmeid enne töötlust muudeti. Lugejal peab olema täiesti selge ettekujutus, kuidas nimelt on saadud need arvud või tunnused, millega viidi läbi analüüs või statistiline test.

Tulemused

Lühidalt tutvustada konkreetsete alaküsimuste analüüsi tulemusi, viidates vastavatele joonistele ja tabelitele, kui neid antud analüüsi kohta on tehtud. Tulemuste osa olgu peamiselt konstanteeriv (mitte hakata tulemusi tõlgendama ja nende üle arutlema!).
Iga arvutatud näitaja hinnang tuleb anda koos vea hinnanguga (nt 34,4±0,2). Kui on kasutatud matemaatilise statistika meetodeid, siis anda tulemused koos vastava statistilise testi statistiku, valimi suuruse ja usaldustõenäosusega (näiteks: Wilcoxoni test; Z12 = 2,45; p = 0,045) või viidata tabelile või joonisele, kus vastavad arvud kirjas.
Joonised ja tabelid olgu selged ja põhjalikud, kõik kasutatud sümbolid ja lühendid olgu lahti seletatud joonisel või selle allkirjas ning tabeli all või pealkirjas. Graafiku telgede tähendus olgu sinna kirjutatud koos vastavate mõõtühikutega. Joonised olgu varustatud allkirjaga, tabelid pealkirjaga. Kehtigu jooniste ja tabelite tekstist sõltumatuse printsiip: need peavad üldiselt arusaadavad olema ka ilma, et teksti peaks lugema. Samas peavad kõik põhitulemused olema lühidalt ja arusaadavalt olema ära toodud ka tulemuste osa tekstis. Joonistel/tabelites esitatud detaile, arve ega vea hinnanguid tekstis ei korrata.
Joonised ja tabelid on nummerdatud eraldi. Iga joonis paigutatakse selle tekstiosa järele, kus teda esmakordselt mainitakse.
Tulemustes ei kirjutata millestki muust, kui ainult konkreetsetest analüüsitulemustest (ei korrata metoodikat, ei arutleta tulemuste üle, ei esitata ülevaadet asjassepuutuvast kirjandusest). Tihti on tulemuste osa kõige lühem uurimistöö osa üldse.
Tulemused on pikema töö puhul otstarbekas jaotada alapeatükkideks, mis paigutatakse loogilises ja põhjendatud järjekorras.
NB! Tulemused peavad vastama töö pealkirjas ja sissejuhatuses püstitatud küsimustele (töö eesmärkidele), testima seal püstitatud hüpoteese, või olema nendega otseselt tihedasti seotud. Ei tohi esitada tulemusi, mis ei ole töö otseste, eespool selgelt püstitatud eesmärkidega seotud ega aita neid tõlgendada.

Arutelu ja järeldused

Arutletakse tulemuste üle, võrreldakse neid teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, analüüsitakse nende omavahelise lahkumineku võimalikke põhjusi. Arutletakse tulemuste usaldusväärsuse ja võimalike vigade üle. Tulemuste tõlgendamisel püstitatud uurimisülesande seisukohalt mainitakse ka võimalikke teisi tõlgendusvõimalusi. Tehakse tulemuste põhjal üldistusi ja järeldusi, püstitakse uusi hüpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vältida liigset "sõnavahtu", mitte minna tõlgendustes põhjendamatult julgeks (kõik tõlgendused ja uued hüpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/või teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). Õige lühidalt võib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest räägitakse kvalitatiivsel tasemel ja üldistatult. Jälgige, et arutelu oleks täielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele.

Kokkuvõte

Väga lühike kokkuvõte kõige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, välja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutväärtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lühikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/või sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kokkuvõttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas töös mainitud.

Sisukokkuvõte (Abstract, eestikeelne resümee)

1 – 2 leheküljeline ülevaade tööst, selle eesmärkidest, käsitlevatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja järeldustest, mida saaks kasutada uurimistööde kogumikus.

Kasutatud kirjandus

Tuuakse ära töös viidatud kirjandusallikate täielikud bibliograafilised kirjed (tavaliselt alfabeetilises järjekorras).

Lisad

Lisadesse paigutatakse vaid niisuguseid materjale, mis ei ole töö sisust täielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud, kuid mis asja vastu sügavamat huvi tundvale lugejale võiksid olla huvipakkuvaks lisamaterjaliks. Näiteks võib lisasse panna algandmete tabeli, uurimisala skeemi (kui seda pole peetud vajalikuks Materjali ja Metoodika ossa paigutada) vms. Töö põhisisu mõistmiseks vajalikke jooniseid-tabeleid lisasse ei panda.

Käesolev juhend on koostatud artikli Mänd, Raivo "Näpunäiteid uurimistöö koostajale (rõhuga loodusteadustele)" põhjal http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ftp/napunaiteid_uurimustoo_koostajale.pdf

Avalehele